E-ITSPEA

  Täna kirjutan nutikelladest, mida toodab üks lõuna korea firma väga lihtsa nimetusega Dot. Huvitav on see, et need nutikellad on mõeldud nägemispuudega inimestele ja kasutavad Braille kirja. Ekraanil on neli Braille dünaamilist sümbolit. Kasutaja saab seadistada kiirust, millega sümbolid muutuvad. Kellad on sünkroniseeritud nutitelefoniga bluetooth-i kaudu nagu tavalised nutikellad. Süsteem tõlgib informatsiooni rakendustest telefonis Braille kirja, mis hiljem ilmub kelladel. Niimoodi kellade kasutaja saab lugeda sõnumeid, otsida infot brauserist või õiget suunda navigaatorist ja muud. Kasutades nuppe, mis asuvad kellade külgedel, kasutaja saab saata telefonile lihtsad sõnumeid. Dot-il on avatud API, mis annab võimaluse arendada ja modifitseerida kellade funktsionaalsust. Kuidas ütlevad Dot, nende põhieesmärk oli lahendada kõige suurema probleemi, mis praegu on nägemispuudega inimeste seadmetel ja rakendustel: kõik nad "suhtlevad" kasutajaga helisõnumitega. See on tavalisel...

Täna soovin rääkida kasutatavusest ehk kasutusväärtusest, kui mugav ja efektiivne on seade, programmi kasutamine ja kui kiiresti inimene saab sellega hakkama, ja minu elukogemuses on väga hea näide sellest. Enne karantiini olen töötanud ma hotellis teenindajana. Kui COVID tuli ja külaliste arv langes, ülemus tegi otsuse hotelli kinni panna remondile. Nii jäin ma ilma tööd ja pidin uut töökohta otsima. Kuu jooksul leidsin endale uue töökoha, kus olid peaaegu ainult plussid, võrreldes eelmisega, suurem palk, vähem tööd, väiksem ja sõbralikum kollektiiv. Miinused olid ka, ja üks nendes oli ja on siiamaani - kassasüsteem. Kui hotellis oli väga mugav, lihtne, arusaadav süsteem, millega inimene saab intuitiivselt töötada, siis baaris, kuhu ma tulin tööle, oli vastupidav olukord. Miks? Võin seletada. Alustan suurema kasutatavusega süsteemist, mis oli hotellis. Esimeseks see oli puututundliku ekraaniga, mis on mugavam kui hiir ja klaviatuur, sest see võtab vähem ruumi. Teiseks, oli süsteemsus,...

Iterative Model ei vaja alguseks väga täpseid nõudmisi. Selle vastu kõik algab funktsionaali osaliselt realiseerimisega. Peale eelmise etappi testimist ja hindamist tulevad järgmised sihid ja nõuded ja protsess kordub. Vaheversioonid võivad olla mitteideaalsed aga töövõimelised. Kui me teame, mis on meie lõppsaadus, me liigume, arendame oma projekti ja teeme nii, et iga samm oleks produktiivne ja iga versioon töövõimeline. Miks ja kus on mõistlik sellist arendus mudelit kasutada? Esimeseks, kui meil on juba olemas täpsed ja arusaadavad nõuded lõppversioonile. Teiseks, kui projekt on suur. Põhieesmärk on olemas, aga realiseerimis detailid võivad muutuda ajajooksul.  Iteratiivse mudeli näiteks on speech recognition  või kõnetuvastus. Esimene kõnetuvastus masin oli AUDREY mida projekteeriti 1952. aastal Bell Labs. See oli analoogmasin, mis tuvastas sõnesid ja numbreid vahepausidega. See ei saanud populaarseks, sest oli väga keeruline, aga oli väga progressiivne idee. Täna kõnetuv...

 Olen läbi lugenud ameerika tarkvara arendaja Eric S. Raymondi artikli "How To Become A Hacker" ("Kuidas saada hakkeriks"). Arvan, et see pealkiri, saab huvitada Interneti kasutajat, ja mõned, võib olla,  juba otsivad Google-st seda lootusega teada saada, kuidas Pentagoni häkkida või enda pangakontole paar nulle juurde kirjutada. Aga enne kui hakkate seda veebist otsima, informeerin teid, millest tõesti see dokument on, ja miks ma soovitan seda lugeda. Alustan sellest, et kui te arvate, et häkkerid just need inimesed, kes istuvad 24/7 oma korterites ja teenivad raha pangasüsteemide häkkimisega, ja just see teid huvitab, siis see artikkel on teie jaoks lugemiseks kohustuslik. Kui aga juba alguses autor räägib, kes üldse on häkker, millega ta tegeleb ja kuidas eristada häkkerit "kräkkeritest". Nüüd saime teda, kes on kes, ja liigume edasi.  Teine punkt räägib häkkerliku suhtumisest. Seletab, et meie maailm on täis probleeme, mis ootavad oma lahendusi, ja mik...

 Keda ma nimetaks IT proffiks? Alustan definitsioonist " professional ". Cambridge Dictionary annab sellist: inimene seotud tööga, mis vajab spetsiaalseid teadmisi ja/või haridust omab omadusi, mida tavaliselt omavad trennitud ja haritud inimesed: efektiivsus, oskus, süsteemsus, täpsus jne. inimene, kelle töö on see, mis on tavaliselt inimeste hobi keegi, kes on teinud sama tööd pikka aja jooksul ja nüüd omab palju teadmisi ja oskusi selle tööga seotud, ning saab hakkama iga probleemi ja ülesandega. Ja see on põhimõtteliselt minu vastus küsimusele "Kes on IT proffi?". Aga on vaja täita. Ma arvan, et proffi just see inimene, kes oskab ja teab kõike, mis on seotud just tema erialaga. Kui tavaline inimene, kes ei ole IT-ga seotud, kuuleb, et sa töötad IT-s, siis kohe tema ajus ilmuvad pildid nagu filmis "The Matrix", "Hackers" ja muud. Võib olla ta palub sind, tema arvutit ümberseadistada, printerit vaadata või tema äri jaoks kodulehe teha. Ja kui s...

 GNU GPL (GNU General Public License) loodud Richard Stallmaniga 1989.aastal, annab kasutajatele õigust vabalt kasutada, muuta, arendada ja jagada tarkvara. Richard Stallman ütles: "Iga otsus, mida teeb inimene pärineb tema eluväärtustest ja eesmärkidest. Inimestel eesmärgid ja eluväärtused erinevad; kuulsus, kasu, armastus, ellujäämine, meelelahutus, vabadus - need on mõned eesmärgid, mis võiksid olla heal inimesel. Kui eesmärk on aidata teist, mitte ainult end, me nimetame seda idealismiks." Siin on juba kõik öeldud. Kui inimene tahab teenida raha või saada kuulsamaks tänu oma tööd, siis copuleft  litsens ei ole tema jaoks prioriteetne ja ta pigem valib autoriõigust, ehk copyright . Kui arendaja põhieesmärk on just arendus ja teadmiste vabadus, või ta tahab aidata teist siis appi tuleb GNU GPL. "Aga miks just copyleft ?" - te võite küsida. Miks autor ei või oma õigustest loobuda ja teha oma tööd avalikuks omandiks ( Public Domain ), siis kõik saaksid vabalt seda k...

  Copyright või autoriõigus. Milleks me sada üldse vajame? Mis see täpselt on? Kuidas sellised seadused ja aktid mõjutavad meie elu? Mis olukord on meie riigis autoriõigusega täna? Sellised küsimused ilmusid mul, peale "The Case For Copyright Reform" lugemist.  Aga alustan otsast peale. Esimese asjana guugeldasin, milleks me üldse vajame autoriõigust. Ja kohe esimese viitega oli väga huvitav artikkel  Lõuna Illinoisi Ülikooli Morrisi Raamatukogust "Purpose of Copyright Law". Huvitas mind just selle artikli põhimõte, et autoriõiguse seaduse põhieesmärk ei ole selles, et kaitsta autorite ja loojate huve, vaid pigem teaduse ja kunsti arenduses. Siin hakkasin ma juba mõtlema, kas olen ma sellega nõus, sest enne ma mõtlesin täpselt vastupidi. Ja nii kaua ma mõtlesin, seda rohkem ma muutsin Cruella ks (kes ei tea, Cruella on see tegelane musta-valge justega). Ühelt poolt ma olen ikka nõus, et sellised seadused aitavad arendada kunsti ja teadust, sest ilmub palju vähem pla...

ITSPEA kursuseni sellist mõistet nagu netikett ma varem ei ole kuulnud. Aga sellest lugedes sain aru, et põhimõtteliselt kõik need võrgusuhtlemise käsud või punktid on minu jaoks hästi tuttavad tavaelust, ja minu arvates, iga inimese käitumine Internetis sõltub eelkõige kasvatusest. Ei ole väga vaja Virginia Shea raamatut lugeda, et neid käsku teada saada ja käituda Internetis korralikult. Aga nüüd minu isikliku kogemusest. Näide on kõigepealt seotud teiste inimeste privaatsust austamisega. Ajateenistuses olin ma Vahipataljonis, ja nagu tuhad sõdurid enne mind, pidin käima Kadrioru Presidendi lossi vahtkonnas. Kuna ühe vahtkonna vahetus lossis kestab 24 tundi, mõned teenijad võtavad sinna kasarmust raamatuid või oma sülearvuteid. Üks mees meie jaost just võttis kaasa oma arvuti, et vahetuste vahel (üks vahetus kestab 2 tundi, peale seda on 4 tundi puhkust ja siis uesti) netis istuda. Kui tuli tema aeg mediteerima lossi ukse ees, unustas ta oma lapakat kinni panna ja läks vahetusele. Mi...

"Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020" on väga huvitav ja mõnikord päris lõbus lugeda. Huvitav, sest on võimalik teada saada, millisena nägid inimesed nüüdisaegset infoühiskonda 2012-2013. aastas, millest nad mõtlesid, mida tahtsid saavutada, arendada ja levitada. Lõbusad on need mõtted, mis on väga kaugel elutõest. Aga oma arutlemist ma alustan punktidest, eesmärkidest, mis on saavutatud tänaseks.  Suur osa infoühiskonna arenduskavast nii või teisiti on seotud meie igapäevase elu digitaliseerimisega. On jutt kaugteenustest, kaugtööst, kaugõppest ja isegi kaugarstiabist. Ja ma arvan, et täna me saame kindlasti öelda, et kõik see on juba saavutatud ja hästi arendatud. Samuti ma arvan, et COVIDi kriis sundis meid arendada kõike seda palju kiiremini, kui me planeerisime. Ma ei tea mis salanõu see võiks olla, aga see juhtus just 2020. aastal, ja sellist digibuumi meil varem ei olnud. Kõik koolid ja ülikoolid olid kinni, ja kõik õppijad esimesest klassist doktorantuurini olid sunni...

Interneti aeg on tulnud ja see, kes ei nõustu seda, ei arene, ei liigu uute tehnoloogita suunas, see jääb alla. Ja selline tendents on kõikides meie elu valdkondades, ja meedia on üks nendest. Traditsiooniline meedia või vana meedia, ehk ajalehed ja ajakirjad on juba 30 aastat suures ohus.  Vana meedia - selline mõiste ei ole uus. Esimesena seda kasutas Marshall McLuhan oma teoses "Understanding Meadia: The Extensions of Man". "Uued meedia vahendid mitte kunagi ei ole vanade lisandus ja ei jäta neid rahule. Uus vahend surub vana meediat alla nii kaua, kuni ei leia vanale uut seisundit või ei vormista ümber." kirjutas McLuhan, ja see on väga õige mõte. Vanad meedia vahendid on aeglasemad, kallimad ja väga tihti rohkem sõltuvuses seadustest kui uued. Näiteks, mida kirjutab Venemaa Föderatsiooni meedia komitee oma 2018 aasta aruandes: "2018 aasta detsembril riigi nimikirjas on andmed 48 180 registreeritud perioodikaväljaannetest vastu  52 593 mis olid eelmisel aas...

  OMG Suurem osa, kui mitte kõik Interneti kasutajad on näinud või ise kirjutanud selliseid lühendeid nagu LOL (Laughing out loud), ASAP (As soon as possible), G2G (Go to go), WTF (What the F##k?), OMG(OH My God!) jms. On selline tunne, et sellised lühendid tulid koos Internetiga või tol ajal kui olid ainult nuputelefonid kasutuses ja tervet fraasi kirjutamine võttis kaua aega. Aga esimene kord, millal selline abreviatuur nagu "OMG" oli kasutatud, oli admirali John Fisher kiri Churchilli nimele, mis oli kirjutatud 9.septembril 1917. Arusaadav, et tol ajal FB Messengerit või e-posti ei olud ja isegi ARPANETini oli veel 52 aastat("KIVIAEG"). See oli tavaline paberkiri, kus Lord Fisher lühendas "Oh! My God!" fraasi ja kirjutas "O.M.G".  Oxford English Dictionarys just J. A. F. Fisheri kiri on tähistatud nagu esimene allikas.  Telegraafside Enne elektrilist telegraafi informatsioonilevitamise kiirus oli sõltuvuses postilt, sest see oli ainuke variant...

  Kurzweil Reading Machine Alguses, kui ma tahtsin kirjutada tehnoloogiatest, mis aitavad puuetega inimest, olin kindel , et sellised spetsiifilised arvutid, programmid ja tehnoloogiad ilmusid 21. sajandil. Ma hakkasin uurima ja minu suureks imestuseks suurem osa tehnoloogiatest on kaks korda vanem kui mina. Täna ma räägin siis esimesest masinast, mis luges raamatut, ajalehti ja muid prindituid dokumente nii, et pime inimene võis lugeda seda mida ta tahtis. Ray Kurzweil asutas oma firma Kurzweil Computer Products Inc 1974. aastal, selleks et arendada tekstilugemisprogrammi, mis oleks võimsam kui teised OCR (optical character recognition) ja saaks lugeda koike olevaid tekste ja šrifte. Oma eesmärke ta saavutas juba järgmiseks aastaks. Nagu Ray Kuzweil ise rääkis, kohe ilmus küsimus "What is it good for?" Vastus tuli juhuslikult. Lennukis tema naaber oli pime inimene, peale vestlusest kellega Ray leidis probleemi oma lahenduseks. 1975 aasta lõppuks nad panid kolm tehnoloogiad k...