Miks just Copyleft?

 GNU GPL (GNU General Public License) loodud Richard Stallmaniga 1989.aastal, annab kasutajatele õigust vabalt kasutada, muuta, arendada ja jagada tarkvara.

Richard Stallman ütles:

"Iga otsus, mida teeb inimene pärineb tema eluväärtustest ja eesmärkidest. Inimestel eesmärgid ja eluväärtused erinevad; kuulsus, kasu, armastus, ellujäämine, meelelahutus, vabadus - need on mõned eesmärgid, mis võiksid olla heal inimesel. Kui eesmärk on aidata teist, mitte ainult end, me nimetame seda idealismiks."

Siin on juba kõik öeldud. Kui inimene tahab teenida raha või saada kuulsamaks tänu oma tööd, siis copuleft litsens ei ole tema jaoks prioriteetne ja ta pigem valib autoriõigust, ehk copyright. Kui arendaja põhieesmärk on just arendus ja teadmiste vabadus, või ta tahab aidata teist siis appi tuleb GNU GPL.

"Aga miks just copyleft?" - te võite küsida. Miks autor ei või oma õigustest loobuda ja teha oma tööd avalikuks omandiks (Public Domain), siis kõik saaksid vabalt seda kasutada. Jah, selline võimalus on, aga siis tekkib probleem. Koos kasutamise vabadusega tuleb ka õigus muuta ja pärast piirata kasutamis õigust. FSF (Free Software Foundation) eesmärk oli sellise meetodi arendus, et kaitsta inimeste tarkvara kasutamise ja jagamise õigust ja vabadust.

Näiteks, kui mina kirjutaks teksti töötlemise programmi, ja teeks seda avalikuks ilma GPL; keegi teine võiks tulla, lisada "paksendatud kirja", ja siis juba tema oleks uue versiooni autor ja tal oleks auriõigus piirata kasutamist.

Nii see on. Kui on eesmärk arendada ja muuta meie maailma paremaks, teha teiste inimeste elu lihtsamaks, huvitamaks, siis copyleft on abi.













Kasutatud Allikad:
  • "Copyleft: Pragmatic Idealism" Richard Stallman
  • https://www.gnu.org/licenses/licenses.en.html
  • https://creativecommons.org/
  • "Welcome to Public Domain" Rich Stim

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kõnetuvastus ja PyCharm

Iterative Model ei vaja alguseks väga täpseid nõudmisi. Selle vastu kõik algab funktsionaali osaliselt realiseerimisega. Peale eelmise etappi testimist ja hindamist tulevad järgmised sihid ja nõuded ja protsess kordub. Vaheversioonid võivad olla mitteideaalsed aga töövõimelised. Kui me teame, mis on meie lõppsaadus, me liigume, arendame oma projekti ja teeme nii, et iga samm oleks produktiivne ja iga versioon töövõimeline. Miks ja kus on mõistlik sellist arendus mudelit kasutada? Esimeseks, kui meil on juba olemas täpsed ja arusaadavad nõuded lõppversioonile. Teiseks, kui projekt on suur. Põhieesmärk on olemas, aga realiseerimis detailid võivad muutuda ajajooksul.  Iteratiivse mudeli näiteks on speech recognition  või kõnetuvastus. Esimene kõnetuvastus masin oli AUDREY mida projekteeriti 1952. aastal Bell Labs. See oli analoogmasin, mis tuvastas sõnesid ja numbreid vahepausidega. See ei saanud populaarseks, sest oli väga keeruline, aga oli väga progressiivne idee. Täna kõnetuvastus pro
Read more

I am Proffi, IT Proffi.

 Keda ma nimetaks IT proffiks? Alustan definitsioonist " professional ". Cambridge Dictionary annab sellist: inimene seotud tööga, mis vajab spetsiaalseid teadmisi ja/või haridust omab omadusi, mida tavaliselt omavad trennitud ja haritud inimesed: efektiivsus, oskus, süsteemsus, täpsus jne. inimene, kelle töö on see, mis on tavaliselt inimeste hobi keegi, kes on teinud sama tööd pikka aja jooksul ja nüüd omab palju teadmisi ja oskusi selle tööga seotud, ning saab hakkama iga probleemi ja ülesandega. Ja see on põhimõtteliselt minu vastus küsimusele "Kes on IT proffi?". Aga on vaja täita. Ma arvan, et proffi just see inimene, kes oskab ja teab kõike, mis on seotud just tema erialaga. Kui tavaline inimene, kes ei ole IT-ga seotud, kuuleb, et sa töötad IT-s, siis kohe tema ajus ilmuvad pildid nagu filmis "The Matrix", "Hackers" ja muud. Võib olla ta palub sind, tema arvutit ümberseadistada, printerit vaadata või tema äri jaoks kodulehe teha. Ja kui s
Read more