E-ITSPEA

 Keda ma nimetaks IT proffiks? Alustan definitsioonist " professional ". Cambridge Dictionary annab sellist: inimene seotud tööga, mis vajab spetsiaalseid teadmisi ja/või haridust omab omadusi, mida tavaliselt omavad trennitud ja haritud inimesed: efektiivsus, oskus, süsteemsus, täpsus jne. inimene, kelle töö on see, mis on tavaliselt inimeste hobi keegi, kes on teinud sama tööd pikka aja jooksul ja nüüd omab palju teadmisi ja oskusi selle tööga seotud, ning saab hakkama iga probleemi ja ülesandega. Ja see on põhimõtteliselt minu vastus küsimusele "Kes on IT proffi?". Aga on vaja täita. Ma arvan, et proffi just see inimene, kes oskab ja teab kõike, mis on seotud just tema erialaga. Kui tavaline inimene, kes ei ole IT-ga seotud, kuuleb, et sa töötad IT-s, siis kohe tema ajus ilmuvad pildid nagu filmis "The Matrix", "Hackers" ja muud. Võib olla ta palub sind, tema arvutit ümberseadistada, printerit vaadata või tema äri jaoks kodulehe teha. Ja kui s

 GNU GPL (GNU General Public License) loodud Richard Stallmaniga 1989.aastal, annab kasutajatele õigust vabalt kasutada, muuta, arendada ja jagada tarkvara. Richard Stallman ütles: "Iga otsus, mida teeb inimene pärineb tema eluväärtustest ja eesmärkidest. Inimestel eesmärgid ja eluväärtused erinevad; kuulsus, kasu, armastus, ellujäämine, meelelahutus, vabadus - need on mõned eesmärgid, mis võiksid olla heal inimesel. Kui eesmärk on aidata teist, mitte ainult end, me nimetame seda idealismiks." Siin on juba kõik öeldud. Kui inimene tahab teenida raha või saada kuulsamaks tänu oma tööd, siis copuleft  litsens ei ole tema jaoks prioriteetne ja ta pigem valib autoriõigust, ehk copyright . Kui arendaja põhieesmärk on just arendus ja teadmiste vabadus, või ta tahab aidata teist siis appi tuleb GNU GPL. "Aga miks just copyleft ?" - te võite küsida. Miks autor ei või oma õigustest loobuda ja teha oma tööd avalikuks omandiks ( Public Domain ), siis kõik saaksid vabalt seda k

  Copyright või autoriõigus. Milleks me sada üldse vajame? Mis see täpselt on? Kuidas sellised seadused ja aktid mõjutavad meie elu? Mis olukord on meie riigis autoriõigusega täna? Sellised küsimused ilmusid mul, peale "The Case For Copyright Reform" lugemist.  Aga alustan otsast peale. Esimese asjana guugeldasin, milleks me üldse vajame autoriõigust. Ja kohe esimese viitega oli väga huvitav artikkel  Lõuna Illinoisi Ülikooli Morrisi Raamatukogust "Purpose of Copyright Law". Huvitas mind just selle artikli põhimõte, et autoriõiguse seaduse põhieesmärk ei ole selles, et kaitsta autorite ja loojate huve, vaid pigem teaduse ja kunsti arenduses. Siin hakkasin ma juba mõtlema, kas olen ma sellega nõus, sest enne ma mõtlesin täpselt vastupidi. Ja nii kaua ma mõtlesin, seda rohkem ma muutsin Cruella ks (kes ei tea, Cruella on see tegelane musta-valge justega). Ühelt poolt ma olen ikka nõus, et sellised seadused aitavad arendada kunsti ja teadust, sest ilmub palju vähem pla

ITSPEA kursuseni sellist mõistet nagu netikett ma varem ei ole kuulnud. Aga sellest lugedes sain aru, et põhimõtteliselt kõik need võrgusuhtlemise käsud või punktid on minu jaoks hästi tuttavad tavaelust, ja minu arvates, iga inimese käitumine Internetis sõltub eelkõige kasvatusest. Ei ole väga vaja Virginia Shea raamatut lugeda, et neid käsku teada saada ja käituda Internetis korralikult. Aga nüüd minu isikliku kogemusest. Näide on kõigepealt seotud teiste inimeste privaatsust austamisega. Ajateenistuses olin ma Vahipataljonis, ja nagu tuhad sõdurid enne mind, pidin käima Kadrioru Presidendi lossi vahtkonnas. Kuna ühe vahtkonna vahetus lossis kestab 24 tundi, mõned teenijad võtavad sinna kasarmust raamatuid või oma sülearvuteid. Üks mees meie jaost just võttis kaasa oma arvuti, et vahetuste vahel (üks vahetus kestab 2 tundi, peale seda on 4 tundi puhkust ja siis uesti) netis istuda. Kui tuli tema aeg mediteerima lossi ukse ees, unustas ta oma lapakat kinni panna ja läks vahetusele. Mi