The Case For Copyright Reform (2012)

 Copyright või autoriõigus. Milleks me sada üldse vajame? Mis see täpselt on? Kuidas sellised seadused ja aktid mõjutavad meie elu? Mis olukord on meie riigis autoriõigusega täna? Sellised küsimused ilmusid mul, peale "The Case For Copyright Reform" lugemist. 

Aga alustan otsast peale. Esimese asjana guugeldasin, milleks me üldse vajame autoriõigust. Ja kohe esimese viitega oli väga huvitav artikkel  Lõuna Illinoisi Ülikooli Morrisi Raamatukogust "Purpose of Copyright Law". Huvitas mind just selle artikli põhimõte, et autoriõiguse seaduse põhieesmärk ei ole selles, et kaitsta autorite ja loojate huve, vaid pigem teaduse ja kunsti arenduses. Siin hakkasin ma juba mõtlema, kas olen ma sellega nõus, sest enne ma mõtlesin täpselt vastupidi. Ja nii kaua ma mõtlesin, seda rohkem ma muutsin Cruellaks (kes ei tea, Cruella on see tegelane musta-valge justega). Ühelt poolt ma olen ikka nõus, et sellised seadused aitavad arendada kunsti ja teadust, sest ilmub palju vähem plagiaati. Teiselt poolt, ma ikka arvan, et nad rohkem pidurdavad ja piiravad seda arendust. Ja selline piiramine on hästi nähtav muusikas. Sellest oli ka jutt Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus : "Free Sampling". Ma ei oska ja ei taha endale ette kujutada, palju andekad heliloojat, muusikameest, DJ-id ei saanud maailma kuulsamaks, sest samplid on kaitstud autoriteõigustega. Sama olukord on teistes kunsti valdkondades, sest seaduste järgi autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele. See tähendab, et kõik eskiisid, visandid, plaanid, joonised jms on kaitstud autoriõigusega. IT maailmas on olukord natuke parem, aga mitte väga. On tarkvara avatud lähtekoodiga, mida saab lugeda, arendada ja kasutada, aga suurem osa on kaitstud.

Selle osa kokkuvõtteks ütlen, et minu arvates sellised seadused ja reeglid rohkem kaitsevad autorit ja loojat, millega pigem piiravad kunsti ja teaduse arendust. Kuigi ma ei taha öelda, et nad on kurjus, mille vastu on vaja võistelda, sest kui  ma oleksin teiselt poolt barrikaadi, siis ma tahaks, et minu teosed oleksid kaitstud autoriõigusega.  

Aga need seadused ammu vajavad uuedust, millest räägib "The Case For Copyright Reform". Üks hea punkt, mis mulle veel väga meeldis peale samplide vabadust on "Registration After 5 Years". See on hea võimalus. Näiteks ma toon sellist elektroonilise muusika projekti nagu Enigma. Selle projekti ajalugu algas just samplidest. 80-ndatel ja 90-ndatel tuntav helilooja ja produtsent Michael Cretu lihtsalt improviseeris, segas erinevaid sampleid, stiile. Talle lihtsalt meeldis kuidas kõlavad Gregoriuse koraalid koos Hiphop rütmidega. Nii ilmus Enigma esimene album "MCMXC a.D.", mis sai maailma kuulsamaks. Alguses kui Michael selle albumiga tegeles, ta ei kujutanud ette, et see saavutab sellise populaarsuse ja Enigma ei olnud planeeritud nagu suur projekt. Isegi inimesed, kes töötasid projektis kasutasid pseudonüüme: Michael Cretu - CURLY M.C., Fabrice Cuitad - David Fairstein, Frank Peterson - F.Gregorian. Enigma oli väga müstiline projekt ja väga kiiresti huvitas kõike. Aga müstika ja ananüümsus ei kestnud kaua. Üks kirikukoor Capella Antiqua München kaebas kohtusse autoriõiguse rikkumise eest ja võitis. Michael ja Virgin Records pidid maksma kirikule hüvitust. 

Nüüd mõelge, mida teeks Michael, kui ta teaks, et tulevad sellised probleemid. Kas ta tegeleks sellega? Jah, projekt sai kuulsamaks ja nad ei kaotanud palju. Aga töö alguses sa ei tea, mis saab sinu tööst ja ei taha riskida.  Kui oleksid vabad samplid, või viie aasta pärast autor peaks registreeruma, siis oleks palju lihtsamaks.

Kasutatud Allikad:

• "The Case For Copyright Reform" 2012 Rick Falkvinge ja Christian Engström
• https://lib.siu.edu/copyright/module-01/purpose-of-copyright-law. Morris Library
• https://www.enigmaspace.com/newalbum#thefallofarebelangel Enigma Project